29/03/2026
Huvitavat ajaloolist lugemist!
EDUARD TASKA 136 (29. märts 1890 – 7. märts 1942) oli eesti köitekunstnik ja ettevõtja, keda peetakse Eesti professionaalse köitekunsti rajajaks. Ta mängis olulist rolli raamatuköite ja nahkehistöö kunstilise taseme tõstmisel Eestis.
Eduard Taska sündis Tartumaal Puhja kihelkonnas Konguta valla Kobilu külas Pedo-Mihkli Kile talus pottsepa perekonnas üheksanda lapsena. Noorelt tundis ta huvi käsitöö ja kunsti vastu. Kümnendast eluaastast käis ta Tartu Õpetajate Seminari algkoolis, hiljem õppis 1905–1906 Tartus Carl Ungeri töökojas köitmist ja 1906–1909 Kristjan Raua juhendamisel Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi joonistuskursustel joonistamist. 1909. aastal sai Ed.Taska Raamatuköitjate ja Galanteriitööliste Ametilt sellitunnistuse. Ta jätkas õpinguid välismaal: aastatel 1909–1910 Pariisis Studio akadeemias maali ja joonistamise alal, 1911 Münchenis Anton Braito ateljees ning Magidey erakunstikoolis. 1912. aastal läks Taska Peterburi, kus töötas algul Mihkel Ulemani köitekojas, mis valmistas kontoriraamatuid ja unikaalköiteid, täites sealhulgas ka tsaarikoja tellimusi. 1913. aastal rajas ta Peterburis ka oma köitekoja. Sama aasta kevadel tutvus Taska Peterburis õppinud Marta Veileriga, kellega abiellus 6. detsembril 1916.
1917. aastal kutsuti Taska tööle Tallinna Linna Kunsttööstuskooli köite- ja kartonaažitöökoja juhatajaks. Seal õpetas ta õpilastele raamatuköitmist ja nahatööd ning aitas arendada Eesti kunstiharidust.
12. novembril 1923 avas Taska Tallinnas aadressil Suur-Karja 21 oma õppetöökoja, kus hakati valmistama luksuslikke raamatuköiteid ja kunstipäraseid nahktooteid. Tema tööd olid tuntud kvaliteetse naha kasutamise, rahvuslike ornamentide ja väga täpse käsitöö poolest.
1930. aastatel muutusid Taska töökojas valmistatud nahatooted ja köited Eesti tuntud ekspordiartikliteks - neid müüdi Soome, Rootsi, Hollandisse, kuid isegi ka Belgia Kongosse ja Jaava saarele. Tunnustused -1930 kuldauraha Antwerpeni ja Liege’i näitusel, 1932 Dekoratiivkunstnike Ühingu näituse peaauhind Pariisis, 1938 Berliini käsitöönäituse aumedal. 1937. aastal sai ta 42 täis- ja poolnahkköite ("Kalevipoja" 4 erinevat kujundust ja sarja "Põhjamaade romaan" raamatud) ning 24 peennahatöö eest Pariisi maailmanäitusel Exposition Internationale des Arts et Techniques dans la Vie Moderne, köitekunsti valdkonnas kõrge tunnustuse - Grand Prix.
Taska töökojas köidetud raamatud, näiteks rahvuseepos Kalevipoeg või Suur Piibel, olid paljudes Eesti kodudes hinnatud ja prestiižsed esemed.
1941. aastal NKVD arreteeris Taska, süüdistatuna Saksa saatkonna külastamises kahel korral. Ta saadeti Unžlagi (Унжлаг) vangilaagrisse Suhhobezvodnojes, Gorki oblastis Venemaal, kus ta 7. märtsil 1942 hukati, tema haua asukoht on teadmata.
Ringvaade "Raamatule nägus välimus" https://www.efis.ee/film/16082
Foto: Ed. Taska Hamburgis 28.10.1919 (EKM j 57553 FK 1677)
